Kevadine tuulehaugipüük on tulemuslik tuulise ilmaga
Tuulehaugi rändeteed koelmutele on aastatuhandete jooksul kindlaks kujunenud ning neist niisama lihtsalt ei loobuta. Läänemere suurimad tuulehaugikoelmud asuvad Poola rannikul. Eesti rannikuvetes paiknevad tuulehaugi tähtsamad kudealad Hiiumaa rannikul Mardihansu ja Luidja lahtedes ning Saaremaa Liivi lahe poolsetes vetes, valdavalt Suures katlas. Lisaks koeb tuulehaug ka taimestikurikkas Väinameres ja Pärnu lahes. Soome lahes leidub üksikuid suuremaid koelmuid kuni Kurkse laheni. Tuulekala kudemine toimub reeglina 10–14-kraadises vees, seega tavaliselt mai lõpus ja/või juuni alguses.
Seotud lood
Tuulehaugipüügil kasutatakse reeglina lisaks tavapärasele landikonksule veel ka täiendavat trossi või tamiilijupi otsa seotud kolmikut, mis aitab suurendada kättesaadavate kalade arvu. Kui aga näpuga seaduses järge ajada, on selline lahendus rangelt võttes ebaseaduslik (või asub vähemalt n-ö hallis alas), sest kala jääb enamikel juhtudel otsa ikkagi väljastpoolt. Kalastajalt on küsitud, kas tuulehaugi siis tõesti kuidagi muudmoodi kätte saada ei ole võimalik.
10 hea käega haugikütti kirjeldavad oma kolme lemmikut
Kalastaja esitas kümnele kõva haugipüüdja kuulsusega kalamehele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid rannikumeres haugi püüdmiseks kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.
Suur kevad on kohe käes ja sellega koos saabub ka aasta oodatuim aeg meriforelliküttidele. Kohe, kui veed veidigi soojemaks lähevad, leiab iga merre ulatuva nuki otsast kalamehe või kaks, kes üritavad meie vete ühe ihaldatuma kalaga kontakti saada. Tihti on mereäär õigetes püügikohtades nii tihedalt rahvastatud, et hiljaks jäädes ei olegi kuskile minna. Just sellel – aga ka mitmetel teistel põhjustel – eelistan mina juba aastaid meriforelli püüda paadist.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele