Ühest ilukirjanduslikust kalastusteosest aastast 1935
Raamatu „Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid“ (trükitud Võrus, Noor-Eesti kirjastuse pealadu 1935) ainestiku kogus autor, Tartus sündinud Karl Ehrmann (1905–1975, alates 1937 Eerme) oma kalapüügiaastate seikadest. Heidame pilgu ühele värvikamale 1930ndatel aastatel ilmunud kalastusraamatule.
Ei tea, kas tulenes see lauluisa F. R. Kreutzwaldi kunagisest elu- ja töökohast Võrus (Kreutzwald töötas seal linnaarstina aastani 1877) või oli see miski muu, mis vaimuerksust kandvaid muusasid selle Eesti ääremaa väikelinna kohale oma tiibu laotama meelitasid, igatahes oli eelmise sajandi esimesel poolel Võru linn üheks haridus- ja kultuurilembelisemaks paigaks Eestis. Eeskätt tänu Võru Õpetajate Seminari tegevusele aastail 1921–1930 sai hoo sisse kooliuuendusliikumine ning tõlgiti ja avaldati koguni mitmeid klassikasse kuuluvate Euroopa autorite teoseid nii lüürikas kui proosas. Hiilgust jagus ka maalikunsti viljelejatele, seda eeskätt tänu Vagula ääres suvekodu omavale kunstnik Jaan Vahtrale, kes esimesena Eesti kunstis alustas katsetusi kubistlikus stiilis.
Seotud lood
Kunstnik Jaan Vahtra (1882–1947) on Eesti vanema põlve tuntumaid uuendusmeelseid kunstnikke ja teoreetikuid ning kirjanikke, kes sai sõjaeelses Eestis samavõrd tuntuks ka kalasportlasena.
Bernhard Bernstein (1901–1941) oli esimese Eesti Vabariigi ajal tuntuim, ilmselt ka ainus omamaine kalaspordivarustuse tootja.
Rakke külje all asuvas Ao külas Põltsamaa jõe kaldal tegutseb juba aastaid näkiuurimiskeskus ning Eesti esimene kalaspordimuuseum. „Näkiuurimine ja kalapüük on ju üksteist täiendavad tegevused. Või tehakse üht teise varjus,“ ütles Kalastajale kogu ettevõtmise hing ning keskuse looja Kaur Salus.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele