Kaks kalameest õngitsevad jõe ääres. Eemal hüüab keegi midagi.
Esimene kalamees teisele:
„Mis ta hüüdis?“
„Appi, ma ei oska ujuda.“
„Noh, mina ei oska näiteks viiulit mängida, aga ei kuuluta seda tervele ilmale...“
*
Mees tuleb kalalt tühjade kätega.
„Aga kus siis kalad on?“ küsib naine.
„Eks ikka jões,“ vastab mees. „Kus nad siis olema peavad?“
Järgmisel päeval tuleb mees töölt koju ja istub lauda.
„Aga kus siis õhtusöök on?“ uurib ta naiselt.
Hetkel kuum
„Eks ikka sööklas,“ vastab naine. „Kus siis veel olema peab?“
*
„Kuidas su mees ennast pärast ravimist tunneb?“ uurib sõbratar teiselt.
„Suurepäraselt! Veedab kõik päevad linnapargis purskkaevu ääres!“
„Mida ta seal teeb?“
„Kala püüab!“
„Hmm... Kas sulle ei tundu, et ravi jäi pooleli?“
„Võib-olla tõesti, aga mulle maitseb kohutavalt uhhaa...“
*
Vana ja noor kalamees on paadiga järvele minemas.
„Mis ma tegema pean?“ uurib noor kalamees vanemalt.
„Sina ei pea midagi tegema,“ vastab viimane. „Sina istud ja sõuad!“
*
Kalamees arsti vastuvõtul.
„Doktor, mida ma pean tegema – viimasel ajal pidevalt käed värisevad. Isegi ussi ei saa enam konksu otsa...“
„Kas te joote?“
„Noh, kui pakute, siis heameelega!“
*
Ülemus alluvale.
„Niisiis, noormees, te tahate proovida kätt börsimängus. Ma võin teile selle asja kähku selgeks teha. Kujutage ette, et ostate paari küülikuid ja panete nad puuri. Varsti on teil puuris kuus küülikut. Te ostate suurema puuri ja olete lühikese ajaga 20 jänese omanik. Siis ostate uued puurid ja varsti on teil küülikuid juba üle saja.“
Alluv: „Kui lihtne see on!“
Ülemus: „Jaa... Aga siis tuleb uputus ja kõik teie küülikud hukkuvad. Ja teid hakkab vaevama mõte, et miks ma küll kohe alguses karpkalu ei ostnud!?“
*
„Kas see sadam on väga reostunud?“ küsib mööduja kalamehelt.
„Ojaa, väga,“ vastab viimane. „Paar päeva tagasi püüdsin siit räime, mis oli nii elavhõbedat täis, et näitas viis kraadi külma.“
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele