Listeeriabakter kalastajate luubi all – kas ja kus on oht?
Listeeriabakter on saanud suurt tähelepanu ja meediakajastust probleemide tõttu kala- ja lihasaadusi töötlevas tööstuses ja kaubandusvõrgus. Järgnevas loos anname lühikese ülevaate selle bakteri leidumisest ja looduslike kalade nakatumisvõimalustest erinevates veekogudes.
Valdav osa teaduskirjandusest käsitleb kala listeeriaga nakatumist kalatööstuses. Vähem on uuritud listeeria esinemist kalamajandites ja hoopis vähe looduslikes veekogudes ja looduslikel kaladel. Kahjuks puuduvad uuringud Eesti kohta ning pole teada, kui saastunud on meie looduslikud kalad potentsiaalselt patogeense bakteriga Listeria monocytogenes.
Mai lõpunädalal jooksis mitmest meediakanalist läbi uudis, et Pärnumaa jõgedest on leitud massiliselt surnud kalu. Nüüdseks on selle põhjustaja teada – karpkalade kevadvireemia. Mis viirusega on tegemist ja millised kalaliigid on ohustatud?
2025. aasta kalaks valitud euroopa angerjas on väga eriline ning keerulise elutsükliga kala. Tema elu põhiaeg möödub Euroopa sisevetes, aga kudema siirdub ta Atlandi ookeani lääneossa Sargasso merre. Angerjast kirjutab Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli kaasprofessor Arvo Tuvikene.
Meriforell on ihaldatud püügiobjekt nii harrastuskalastajatele kui rannakaluritele. Üldine arvamus on, et forellil on meie vetes lisaks headele elutingimustele turvaline elada ka seetõttu, et neid ei ohusta haigused, sealhulgas parasiidid. Kas see on ka tegelikult nii?
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.