Tegija landikarp: Mati Banhardi suvised lemmiklandid
Mati Banhardi nime teab Eestis iga vähegi tõsisem kalamees – tegemist on ülikogenud võistluspüüdjaga, kes saavutanud hulgaliselt auhinnalisi kohti nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel jõukatsumistel. Enne pensionile jäämist töötas Mati üle kümne aasta Normark Eesti juhatajana, sestap pole imestada, et kõige rohkem püügiaega saavad tema landikogust just nende kaubamärkide mudelid, mida Normark Eestis esindas. Spinninguga püüab Mati peamiselt ahvenat, haugi ja Emajõel koha, vähem meriforelli ja teisi kalu. Teie ees on Mati Banhardi suvised lemmiklandid.
1. Rapala Shad Rapid, pildil kõik uppuvad mudelid töösügavusega kuni 2,5–3 m. Kui püük käib madalamas, kasutan ka ujuvaid mudeleid. Shad Rape on mul palju erinevaid, aga põhiliselt saavad püügiaega just need särjetoonides landid, mis on alati esimeseks valikuks seisvas vees. Pildilolev värving töötab miskipärast eriti hästi Paunküla veehoidlal, näiteks viimasel võistlusel sain kõik kalad selle kõige suuremaga. Suuremad mudelid toovad kenasti haugi, väiksemad ahvenat. Punane mudel saab püügiaega siis, kui vesi on juba külmem, aga toimib hästi ka tumedama veega järvedes ning pruunis rabavees.
Seotud lood
Teooriaga, et kohad on võimelised eristama inimsilmale nähtamatut ultravioleti spektriosa, on küllap kursis iga spinningumees, kes kohapüügiga tõsisemalt tegelenud. Üks ootamatu ja üllatav avastus, mis järgi mõtlema hakates polegi nii ootamatu ega üllatav, näib seda kinnitavat.
Seekord heidame pilgu muusik Indrek Kalda landikasti ja uurime, milliste lantidega vanameister Emajõel hauge ja kohasid kimbutamas käib.
Kui ameeriklane James S. Olds 1916. aastal omaleiutatud lapiku esiotsaga landile patendi sai, oli patendikirjelduses sees lõik, mis kirjeldas leiutise toimet kui „vigast, korrapäratut mängu“ andvat lanti, mis pidi meenutama väikekala liikumist.
Twitching on maailmas ülipopulaarne püügistiil ning seda kasutavad võrdse eduga nii harrastajad kui võistluskalastajad. Püügiviis on suunatud erinevate röövkalade tabamisele, olles väga produktiivne erinevates veekogudes ja eri aastaaegadel. Missugust varustust meil tarvis läheb ning kuidas ja kus püük toimub, seda järgnevas loos vaatlemegi.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele