Legendaarseid kalamehi: Robert Allpere eelistas forelli püüda öösel
Robert Allpere (1911–1994, kuni 1935 Alber) oli Eesti tuntumaid forellikütte, forellipüügi teoreetikuid ning kalakaitsjaid.
Allpere sündis Narvas, õppis 1930ndatel aastatel Tartu Ülikoolis matemaatikat ning kuulus üliõpilasseltsi „Veljesto“. Selle liikmeteks olid ka mitmeid Eesti tuntuimad kirjanikud ja luuletajad, mistõttu tema teadmised kirjanduses ja kunstis kujunesid märkimisväärseteks. Saksa okupatsiooni ajal osales ta põrandaaluses vastupanuliikumises, aidates Saksa kutsealuseid mehi Soome. Sõjajärgse elu veetis ta Paides ning rööbiti pedagoogitööga tegeles ka poksi, lauatennise ja kalapüügiga, spetsialiseerudes jõeforellipüügile eeskätt Järvamaal Põltsamaa vesikonna jõgede ülemjooksudel.
Seotud lood
Metallitööstur Karl Graudin (sünd 1881, surmaaeg teadmata) oli 1930ndatel aastatel advokaat August Möldri kõrval teine tuntum lõhepüüdja Tallinnas.
Eesti maalikunstnike seas oli tuntumaid kalamehi Elmar Kits (1913–1972).
Tartus sündinud Karl Ehrmann (1905–1975, alates 1937 Eerme) oli 1920.–1930. aastate Võru tuntumaid kalameestest kirjamehi. Meie kalandusalasesse ilukirjanduslikku kirjasõnasse on ta end jäädvustanud suurepärase sõnameistrina, kellele võrdset on raske leida.
Klassikalise filoloogi ja Tartu Ülikooli õppejõu Ülo Torpatsi (1920–1988) näol oli tegu mitte ainult Lõuna-Eesti ühe osavama sõjajärgse aja forellipüüdjaga, vaid ühtlasi ka ühe suurema forellijõgede eest hoolt kandjaga.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele