• 23.06.25, 14:45

Lugeja küsib: mis saab kudemata kaladest?

Sel kevadsuvel on tulnud üsna mitmelt poolt (nt Peipsi, Pärnu jõgi) infot, et tabatud haugid on puha kudemata ning nende kõhus on ebamäärast värvi mari. Kas haug võib kudeda veel ka suvel? Mis sellest marjast saab ja mis kudemata kalast saab – jääb ta ellu ja toimetab vanamoodi edasi? Millistel tingimustel kala kudemata jätab ning mis kaladel esineb seda sagedamini?
Lugeja küsib: mis saab kudemata kaladest?
  • Foto: Madis Mähar
Vastab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor, kalateadlane Randel Kreitsberg. Kudemine toimub erinevatel kalaliikidel väga erinevat moodi – varieerub nii marjaterade/seemnerakkude arv kui ka see, kuidas neid vabastatakse ehk koetakse. On hulk kalaliike, kes koevad korraga kogu oma marja ja on ka selliseid, kes on portsjonkudejad ning jaotavad oma sugurakud erinevate ajaperioodide vahel. See, et osa marjast jääb kudemata, on tavaline nähtus mõlema stiili esindajate seas – mingi osa sugurakkudest jääb ikka kala kehasse alles.

Seotud lood

Lood
  • 16.05.25, 07:15
Lugeja küsib: kuidas haug näeb landivärve?
Kalastaja lugeja küsimusele vastab EMÜ hüdrobioloogia ja kalanduse kaasprofessor Arvo Tuvikene.
Lood
  • 13.05.25, 07:00
Miks kutselised kalurid tohivad sügisel püüda alamõõdulist koha, aga harrastajad ei tohi?
Lugeja küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Lood
  • 06.05.25, 07:00
Lugeja küsib: miks on saarmas jätkuvalt kaitsealune liik?
Lugeja küsimusele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos ning Kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko.
Lood
  • 02.05.25, 07:00
Lugeja küsib: miks on Sindi kärestikul veesport lubatud, aga kalapüük keelatud?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna spetsialistid.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele