Lugeja küsib: mis saab kudemata kaladest?
Sel kevadsuvel on tulnud üsna mitmelt poolt (nt Peipsi, Pärnu jõgi) infot, et tabatud haugid on puha kudemata ning nende kõhus on ebamäärast värvi mari. Kas haug võib kudeda veel ka suvel? Mis sellest marjast saab ja mis kudemata kalast saab – jääb ta ellu ja toimetab vanamoodi edasi? Millistel tingimustel kala kudemata jätab ning mis kaladel esineb seda sagedamini?
Vastab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor, kalateadlane Randel Kreitsberg. Kudemine toimub erinevatel kalaliikidel väga erinevat moodi – varieerub nii marjaterade/seemnerakkude arv kui ka see, kuidas neid vabastatakse ehk koetakse. On hulk kalaliike, kes koevad korraga kogu oma marja ja on ka selliseid, kes on portsjonkudejad ning jaotavad oma sugurakud erinevate ajaperioodide vahel. See, et osa marjast jääb kudemata, on tavaline nähtus mõlema stiili esindajate seas – mingi osa sugurakkudest jääb ikka kala kehasse alles.
Seotud lood
Kalastaja lugeja küsimusele vastab EMÜ hüdrobioloogia ja kalanduse kaasprofessor Arvo Tuvikene.
Lugeja küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Lugeja küsimusele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos ning Kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna spetsialistid.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
1
5
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Viimased lood
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele