Suvine spinningupüük on väga võimalusterohke
Suvi on spinningupüügiks kõige õigem aeg, kuna sel ajal on kasutatavad ning edukad kõikvõimalikud püügiviisid ja -tehnikad. Ka toimivate lantide valik on väga lai.
Kevadine suurvesi on suve alguseks reeglina taandunud, jõed voolavad jälle sängides ning kalad on leidnud endale uusi sobivaid elukohti ning muutuvad alates mai algusest koos veetemperatuuri tõusuga aina aktiivsemaks. Kuna aga suures osas Eesti järvedes leidub allikaid, ei ole veetemperatuur neis kunagi ühtlane. Kalad on niisugustes oludes ning muutuvate tingimuste suhtes vägagi valivad. Ehkki trofeehauge annab sagedamini sügisene püük, on kevade lõpp ja suve algus spinningumehele tegus periood, sest soojenevad veed panevad kalad kudemise lõppedes aktiivselt toituma.
Seotud lood
Twitching on maailmas ülipopulaarne püügistiil ning seda kasutavad võrdse eduga nii harrastajad kui võistluskalastajad. Püügiviis on suunatud erinevate röövkalade tabamisele, olles väga produktiivne erinevates veekogudes ja eri aastaaegadel. Missugust varustust meil tarvis läheb ning kuidas ja kus püük toimub, seda järgnevas loos vaatlemegi.
Kalastaja võttis ridvast kinni sööstlandiga püüki harrastaval Pavel Margulisel ja ütles, et enne lahti ei lase, kui püügiviis on lahti seletatud. Pärast seda, kui olime veetnud sisuka päeva sööstlandiga haugi püüdes (tõsi, peamiselt püüdis küll Pavel, üritades samal ajal seletada, mis on mis ja miks ta seda või teist teeb), sündis alljärgnev lugu.
On päevi, kus microjigi õige mängitamine määrab, kas saad kala või mitte.
Öine jõeforellipüük erineb päevasest õige mitmete momentide poolest. Neist olulisim on vast see, et öösel on oma varjepaikadest väljas ka suured ja väga suured jõeforellid, kes suvel muul ajal eriti ei toitugi, ning söövad üsna aplalt kõike, mis liigub. Seetõttu pakub ööpüük võimalust tabada niisuguseid trofeekalu, kelle nägemisest päeval võib vaid unistada.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele