Kalateadlane vastab: kas kalad tunnevad valu?

Vastus on, et vahetavad ning kuidas veel! Valmistuge üheks eriti mahlakaks peatükiks. Toome näite ühest huvitavast liigist.

Esimene inimene, kes pakkus, et kalad kasutavad suhtlemiseks häält, oli Charles Darwin 1874. aastal. Eelmise sajandi jooksul uuriti kalade suhtlemist helide abil juba põhjalikult, olgugi, et tehniliselt oli tegemist raske ülesandega.

Kalamehe jaoks ei ole uudiseks olukord, mil õngekonksu otsast lahti pääsenud latikas viib endaga kaasa ka kogu ülejäänud kalaparve ning võtmine oleks nagu noaga läbi lõigatud. Ilmselt on samamoodi juhtunud ka teiste kalaliikidega, kuid erinevad liigid on erineva tundlikkusega ning millegipärast teatakse seda lugu just latika kohta. Selline käitumine on seletatav kalade alarmreaktsiooniga.

Tõsiasi on, et tunnevad küll ja väga hästi! Lausa nii hästi, et annavad silmad ette isegi koerale.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.