Meie vete võõrliike: hiina villkäppkrabi on tänaseks levinud üle kogu Euroopa
Olgugi, et hiina villkäppkrabi (lad Eriocheir sinensis )võib oma välimusega mõnd kalurit ehmatada, on viimastel aastatel suhtumine sellesse krabiliiki mõnevõrra muutunud. On avastatud, et tegemist on söödava ja maitsva liigiga ja nii mõnigi kutseline kalur on võrgus leidunud krabi pere meeleheaks potti keema pannud.
Hiina villkäppkrabi pärineb Hiina idarannikult ning Euroopasse jõudsid tema vastsed arvatavalt 1912. aastal laevade ballastveega. Esimene „laadung“ lasti lahti Saksamaal Elbe jõe vesikonda ja sealt on krabi tänaseks levinud üle kogu Euroopa. Arvukaimad asumaad on Saksamaa, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani ja Rootsi, kus villkäpp asustab nii rannikumerd, jõgesid kui jõgede suudmealasid. Tegemist on vastupidava liigiga, kes talub suuri temperatuuri, soolsuse ja hapniku kõikumisi ning kes on suurteline elama ka reostunud veekogudes. Eestist leiti esimene villkäppkrabi 1933. aastal Vormsi saare lähistelt ning tänaseks on villkäpa leidusid pea kõikjal meie rannikumeres.
Seotud lood
Kui kalameeste seas peaks valitama võõrliik, mille üle õngemehel ehk kõige parem meel oleks, võiks üheks esikoha pretendendiks olla valgeamuur (lad Ctenopharyngodon idella). Valgeamuur kasvab kiiresti (10 cm aastas) ja suureks, on õnge otsas äärmiselt kõva võitleja, on rasvase lihaga ega ohusta kohalikke kalaliike, kuna on puhtalt taimtoiduline.
Jutt käib siis loomulikult kaladest. On ju olnud rõõmustavaks uudiseks, et meie kohalik ahven ümarmudilat kahe suupoolega pistab, samal ajal kui lestal jääb toidukonkurentsi tõttu toidulaud kesisemaks. Kormoranidele maitseb ümarmudil samuti ja seda söövad ka inimesed. Teadlased võtsid vee all toimuva uuringuga kokku.
Eelmisel aastal täienes Eesti kalafauna veel ühe liigi võrra: 2020. aasta septembris tabasid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased seiretööde käigus Narva lahes asuva Sillamäe sadama lähistelt lontmudila perekonda kuuluva võõrliigi.
2020. aastal esmakordselt meie vetes nähtud kala tunneb end meie juures hästi.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele