• 06.08.25, 14:30

Toruputukad – mitte ainult lõhepüügiks!

Lendõngeputukate laias ja kirevas maailmas on oma kindel koht ühel täiesti iseseisval putukate grupil – toruputukatel. Võrreldes teiste lendõngesöötadega on neil üks põhimõtteline erinevus. Kui tavaliselt seotakse putukas otse konksule, siis toruputukad, nagu nimestki järeldada võib, seotakse plastikust või metallist torule ning valmis putukale kinnitatakse elastsest materjalist torukese abil tühi konks. Järgnevalt vaatamegi, mida niisugune lahendus annab ja millistes oludes toruputukatega püüda.
Toruputukad – mitte ainult lõhepüügiks!
  • Foto: Ralf Mae
Võrreldes teiste putukatega ei ole nn torude ajalugu küll teab mis pikk, aga nende vanus on siiski juba üsna soliidne. Esimesena kirjeldas toruputuka ideed 1932. aastal ilmunud raamatus „Angler and the Thread Line“ briti kirjanik ja kalamees Alexander Wanless. Paljud peavadki just Wanlessi toruputukate leiutajaks ja idee kui selline pärinebki temalt.

Seotud lood

Lood
  • 14.06.25, 07:00
Lendõngemaailma klassikud Hare’s Ear ja Klinkhamer Special
Seekord teeme juttu kahest lendõngemaailma absoluutsest klassikust. Nendeks on uppuv Hare’s Ear ehk maakeeli jänesekõrvanümf ning pinnaputukas Klinkhamer Special. Kuna nad mõlemad on ajalooliselt väga erineva arengulooga ja esitavad ka sidumisel erinevaid nõudeid, peaasjalikult täpsuse osas, on huvitav jälgida, kuidas kumbki neist klassiku staatusesse on jõudnud.
Lood
  • 26.06.25, 15:00
Lendõngega haugi püüdma! Popperid, konnad, hiired ja teised pinnasöödad
Haugipüük lendõnge ja pinnasöötadega on üks atraktiivsemaid kalastusviise, kuid meil miskipärast üsna vähe levinud. Suvel ja varasügisel, kui veekogud on taimi täis kasvanud ning taimede peal on vaid mõned sentimeetrid vaba vett, samuti hästi madalatel lõikudel ning taimestiku vahelistes nn akendes on püük pinnasöödaga pea ainus võimalik lahendus. Toituv kala aga hoidub väga sageli just sellistesse kohtadesse. Meie vaatleme järgnevalt kolme kõige enam levinud pinnasööta, milleks on popperid, konna- ja hiireimitatsioonid.
Lood
  • 17.07.25, 07:00
Imepisikestest suurteni: põrnikad ja sipelgad
Kuna kaladele on põrnikate ja sipelgate näol tegemist tuttava ja oodatud saagiga, kasutavad nende imitatsioone erinevate kalade püügil ka lendõngitsejad. Mida nende sidumise juures arvestama peab ja kuidas sedalaadi söötadega püütakse?
Lood
  • 10.07.25, 06:45
Väikesed ja tagasihoidlikud North Country Spider’id
Lendõngeputukaid, mida nimetatakse soft hackle’iteks, peetakse ühtedeks vanimateks putukateks üldse ja neid on väga palju erinevaid. Järgneva loo kangelast North Country Spiderit (edaspidi NCS) võib liialdamata pidada soft hackle’ite eredaimaks esindajaks, mis kuulub vaieldamatult lendõngeputukate klassika kullafondi.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele