Imepisikestest suurteni: põrnikad ja sipelgad
Kuna kaladele on põrnikate ja sipelgate näol tegemist tuttava ja oodatud saagiga, kasutavad nende imitatsioone erinevate kalade püügil ka lendõngitsejad. Mida nende sidumise juures arvestama peab ja kuidas sedalaadi söötadega püütakse?
Alustuseks kujutage endale ette ilusat suvepäeva. Jõekallas on palistatud puude ja põõsastega, mille lehti täis oksad kaarduvad veepiirini. Nende okste vahel ukerdab põrnikas, kes pole just osavaim lendaja ning põrkab seetõttu pidevalt millegi vastu. Järjekordne põrkumine oksakesega ja järgmisel hetkel kukub ta sulpsatusega vette. Seal aga on teda juba mõnda aega jälgitud. Põõsa varjus varitsenud kala on kiirelt jaol ning järjekordne toitev suutäis ongi käes.
Seotud lood
Seekord teeme juttu kahest lendõngemaailma absoluutsest klassikust. Nendeks on uppuv Hare’s Ear ehk maakeeli jänesekõrvanümf ning pinnaputukas Klinkhamer Special. Kuna nad mõlemad on ajalooliselt väga erineva arengulooga ja esitavad ka sidumisel erinevaid nõudeid, peaasjalikult täpsuse osas, on huvitav jälgida, kuidas kumbki neist klassiku staatusesse on jõudnud.
Aina enam kalamehi on enda jaoks avastamas haugipüüki lendõngega. Ja seda täiesti õigustatult – on ju haugi näol tegu ikkagi suure kala ja hea võitlejaga, kelle püük on ka visuaalselt väga atraktiivne, eriti madalas vees. Milliseid putukaid haugipüügil kasutada ja mida neid sidudes arvesse võtta?
Stimulator on vahva pinnaputukas, mis toimib väga hästi kevadest sügiseni, korralikult seotuna ujub veepinnal nagu kork ning on ühtviisi atraktiivne nii kala kui ka kalamehe silmale. Kuna Stimulatoriga on püütavad praktiliselt kõik pinnalt toituvad kalad, maksab sel söödal pikemalt peatuda.
Muddlerid on efektiivsed ning maailmas väga tuntud ja hinnatud söödad, mis pakuvad lendõngitsejale nii püügil kui sidumisel tohutuid võimalusi. Meie ridvavibutajad jagunevad muddlerite osas kahte leeri – ühed kehitavad õlgu ja peavad neid üsna mõttetuteks putukateks, teised aga püüavad ja on tulemustega rahul. Vast julgustab järgnev lugu nendega püüki proovima.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele