Hõrgutis meresügavusest – merihärg
Mitte just liiga sageli, aga ka mitte liiga harva õnnestub Ruhnu kalameestel, kui võrgud liiga sügavale satuvad, saada merest hulganisti merihärga.
Merihärg, sageli kutsutud ka merikuradiks, on kalamehele nuhtluseks. Oma sarvilise olemise tõttu on teda võrgust väga raske kätte saada ja hea meelega keegi temaga tegemist ei tee.
Seotud lood
Pealkirjas tooduga enamasti meie teadmised tilaapiast kui kalast ka piirduvad. Kel huvi kõnealusest vee-elukast rohkem teada saada, võiks lugemist jätkata.
Jutt käib siis loomulikult kaladest. On ju olnud rõõmustavaks uudiseks, et meie kohalik ahven ümarmudilat kahe suupoolega pistab, samal ajal kui lestal jääb toidukonkurentsi tõttu toidulaud kesisemaks. Kormoranidele maitseb ümarmudil samuti ja seda söövad ka inimesed. Teadlased võtsid vee all toimuva uuringuga kokku.
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
Ogalik on Rootsi idarannikul nii kiiresti ja ulatuslikult levinud, et ähvardab sealse ökosüsteemi segi pöörata. Rootsi majanduslehe Dagens Industri arvates peavad teised Läänemere-äärsed riigid sarnaselt Eesti ja Lätiga piirama traalpüüki, et räime ja heeringa populatsioonid püsiks ning ogalikke ohjes hoiaks.
Kuidas läheb meie lestadel? Jah, just nimelt “lestadel” - Läänemere elab nimelt kaks selle kala liiki.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele