Lendõnge ajalugu, III osa: kõige tähtsam on putukas!
Miks kala ühte putukat võtab ja teist peaaegu samasugust ei puuduta? Miks kala ei tee peibutisest väljagi, kui ta eile seda aplalt võttis? Putukad on lendõngepüügi tähtsaim osa. Artiklisarja käesolevas ja järgmises osas käsitleme kuivi putukaid ja nümfe.
Kahes eelmises lendõnge ajaloost ja arengust rääkivas artiklis oleme vaadelnud ritvade, rullide ja nööridega seonduvat. See aga on vaid väike osa lendõnge kui püügivahendi pikast arengust – on ju sellega kala püütud ligi paar tuhat aastat ning sestap on lendõngitsemise kohta jäädvustatud raamatute, ajakirjade ja artiklite näol tohutu hulk materjali. Lähiminevikus on sellele lisandunud hoomamatu kogus internetis leiduvat infot.
Seotud lood
Lendõngitsemine on maailmas üks populaarsemaid kalastusviise ning sellega tegeletakse mitte kala kui söögipoolise, vaid esmajoones püüginaudingu saamise eesmärgil. Kust ja kuidas on aga lendõngitsemine alguse saanud? Selle vana ja väärika püügiriista juured ulatuvad 2. sajandi Makedooniasse ning vanaasse Hiinasse ja Jaapanisse.
19. ja 20. sajandit võib pidada lendõnge väga kiire arengu perioodiks, mis tõi kaasa mitmed murrangulised momendid püügivarustuse ning -tehnika osas.
Talv on enamike lendõngitsejate jaoks aeg, mil meenutada möödunud hooajal juhtunut, teha plaane tulevikuks ning siduda algavale hooajale mõeldes uusi putukaid. Üheks niisuguseks võiks olla Royal Coachman ehk lühendatult RC, millele täna pilgu peale heidamegi.
Tartu mees Toomas Hango (58) on Kalastaja püsiautor, kes on aastaid vedanud Kalastaja lendõngerubriiki. Emajõelinna kalamehed teavad Toomast eeskätt kui fanaatilist lendõngitsejat, ent kalapüügipisikuga nakatus ta hoopiski Piirissaarel, kui lapsena isa ja onudega Peipsil kalal käis.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele