• 11.10.25, 06:45

Sügisene meriforellipüük Hiiumaal saab õige hoo sisse oktoobris

Hanno Kask ütleb, et Hiiumaa vetest on spinninguga meriforelli palju lihtsam kätte saada kui Mandri-Eesti põhjarannikult. Järgnevas loos jagab ta oma kogemusi Kalastaja lugejatega.
Sügisene meriforellipüük Hiiumaal saab õige hoo sisse oktoobris
  • Foto: Autori erakogu

Tingimused

Seotud lood

Lood
  • 14.03.25, 07:00
Meie parimad merikakütid püüavad praegu just nende lantidega
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Kalastaja esitas tuntud meriforelliküttidele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid merikapüügile kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.
Lood
  • 02.06.25, 06:45
Mida näitab kalade värvilisus?
Ilu on vaataja silmades ning seda kõige otsesemal moel. Me suudame kullakarvalisi kuldkalu imetleda just tänu meie võimele näha konkreetse spektri värve. Meie kõrval istuv koeranähvits akvaariumist sedavõrd lugu ei peaks, liiatigi ei teeks ta oma mustvalges maailmanägemuses vahet kuldkalal ja tiigikogrel. Kalade maailmas on värvid igatahes olemas ning järelikult lähevad need ka kellelegi korda. See, miks kalad on värvilised ning millist infot kalade värvilisus annab, on teadlastele ammu huvi pakkunud. Kindel on see, et lisaks pelgale varje- või hoiatusvärvusele ning sugude omavahelisele eristamisele on värvusel lisaks edastada mitmeid spetsiifilisi sõnumeid. Ja kui värvid on olulised kaladele, on nad seda ka kalameestele.
Lood
  • 01.04.25, 15:00
Passiivset meriforelli püüa raskuskorgi ja putukaga
Meriforellipüük putuka ja raskuskorgiga on kalastusviis, mis sisaldab nii spinningu kui lendõnge elemente. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, kuid söödana kasutatakse tehisputukat ning selle vajalikule kaugusele ja sügavusel viimiseks spetsiaalset raskuskorki. Oludes, kus meriforell ei ole aktiivse toitumise peal väljas, töötab putukas landist paremini.
Lood
  • 05.03.25, 07:00
Meriforellipüük paadist: mine sinna, kuhu kahlates ei pääse
Suur kevad on kohe käes ja sellega koos saabub ka aasta oodatuim aeg meriforelliküttidele. Kohe, kui veed veidigi soojemaks lähevad, leiab iga merre ulatuva nuki otsast kalamehe või kaks, kes üritavad meie vete ühe ihaldatuma kalaga kontakti saada. Tihti on mereäär õigetes püügikohtades nii tihedalt rahvastatud, et hiljaks jäädes ei olegi kuskile minna. Just sellel – aga ka mitmetel teistel põhjustel – eelistan mina juba aastaid meriforelli püüda paadist.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele