Hilissügisene ahvena pika ridvaga tirgutamine eeldab veekogu head tundmist
Pika ridvaga sikupüük, millisest allpool juttu tuleb, on täna tuttav ehk vaid vanema põlvkonna kalameestele, nooremad on sellest heal juhul lugenud Vene ajal ilmunud kalastuskirjandusest. Järgnevalt kirjutame sisuliselt hääbunud püügiviisist pikemalt ning kasutame baasina Alvar „Sepaonu“ Heiste kogemusi.
Pika ridvaga sikutipüük ei ole kalameeste seas käesoleval ajal enam kuigi levinud püügiviis. Selle paremad ajad jäävad ilmselt 1960ndatesse ja 1970ndatesse aastatesse, mil selles lausa võistlusi korraldati. Toonase „Kalastaja käsiraamatu“ fenoloogilises kalendris oli pika ridvaga tirgutamine soovitusliku püügiviisina eraldi välja toodud oktoobris ja novembris. Ent see oli pool sajandit tagasi. Täna võib julgelt väita, et tegemist on hääbuva (või juba hääbunud) püügiviisiga. Mõnevõrra enam on see levinud ehk Lääne- ja Raplamaa jõgedel, pisut ka mujal, ent kokkuvõttes kohtab pika ridvaga sikumehi veekogude ääres väga harva. (Mida ei saa ilmselt öelda Rapla- ja Läänemaa kohta, sest seda lugu tehes ja Teenuse jõel sügavamaid võrendikke läbi sõites kohtasime lausa kahte pika latiga sikumeest!)
Seotud lood
Selles loos keskendume põhjalikumalt erinevatele ahvena microjigitamisega seotud nüanssidele sügisel. Muuhulgas vaatleme ja ilma ja veetaseme mõjusid kala võtule ja paiknemisele.
See on üks harva kasutatav, ent küllaltki saagikas hilissügisene ahvenapüügi viis, mida mõned aastad tagasi tutvustas mulle üks jõe ääres kohatud vanem kalamees.
Ilmselt pole ainsatki kalameest, kes poleks ahvenaga kokku puutunud. Samas ei tea kaugeltki kõik ridvavibutajad, kuidas seda kala spinninguga edukalt püüda. Järgnevas loos vaatame, kuidas tabada ahvenat tillukeste jigidega.
Sellega püüad kõike!
Kogenud kalamees Alvar „Sepaonu“ Heiste kirjutab viimastel aastatel mitmel pool maailmas kiiresti levivast kalastusdistsipliinist, nano- ja kirbuspinninguga püüdmisest. Sel ülikergel ja -põneval püügiviisil on potentsiaali muutuda populaarseks ka Eestis.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele