• 04.11.25, 07:15

Lugeja küsib: miks pärast lõhepüügi keeluaja lõppu 30. novembril ei kehti enam vees püüdmise keeldu?

Kalastaja lugeja küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Lugeja küsib: miks pärast lõhepüügi keeluaja lõppu 30. novembril ei kehti enam vees püüdmise keeldu?
  • Foto: Raimo Kummer
Miks enne 20. oktoobrit on lõhe- ja meriforellipüük vees viibides keelatud? Siis kudemist ju veel ei toimu ning pesasid jões ei ole. Pärast keeluaja lõppu 30. novembril seda keeldu aga enam pole, samas on just siis jõgedes värsked kudepesad. Kus on loogika?

Seotud lood

Lood
  • 28.10.25, 06:45
Lugeja küsib: kas kammelja alammõõt 30 cm on ikka õigustatud?
Kalastaja lugeja küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Lood
  • 20.08.25, 15:15
Lugeja küsib: kas Pärnu jõe muulide vahel tohib kala püüda ja kas seal kehtivad samad reeglid mis jõel?
Kalastaja lugeja küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Lood
  • 23.06.25, 14:45
Lugeja küsib: mis saab kudemata kaladest?
Sel kevadsuvel on tulnud üsna mitmelt poolt (nt Peipsi, Pärnu jõgi) infot, et tabatud haugid on puha kudemata ning nende kõhus on ebamäärast värvi mari. Kas haug võib kudeda veel ka suvel? Mis sellest marjast saab ja mis kudemata kalast saab – jääb ta ellu ja toimetab vanamoodi edasi? Millistel tingimustel kala kudemata jätab ning mis kaladel esineb seda sagedamini?
Lood
  • 02.05.25, 07:00
Lugeja küsib: miks on Sindi kärestikul veesport lubatud, aga kalapüük keelatud?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna spetsialistid.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele