Pangasiuse puhul on tegemist Aasia troopilises osas, peamiselt suurtes jõgedes (Chao Phraya, Mekong) levinud mageveelise sägavormiga, keda ilmselt haid meenutava välimuse (ja eeskätt seljauime) tõttu hellitavalt ka sillerdavaks haiks (ingl iridescent shark) kutsutakse. Nagu enamik Aasia kalu, nii suudab ka pangasius elada kõikvõimalikes kõrge reostustasemega veekogudes, kuid on keskmisest nõudlikum hapniku suhtes. Elukohana eelistab ta suuri ja avaraid vooluveekogusid, kus võtab ette ka pikki rändeid. Kui enamik sägadest elab reeglina veekogu põhjas, siis pangasius on jõuline ujuja ning hoiab enamasti parvedena keskvette, mistõttu on ka hinnatud spordikala. Sobivaimaks veetemperatuuriks on pangasiusele 22–26 kraadi. Alla 15-kraadine veetemperatuur muutub kalale kriitiliseks, mistõttu võõrliigina pangasius Eestis ohtu ei kujuta.
Seotud lood
Mõni aasta tagasi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktoriks saanud merebioloog Markus Vetemaa (55) on Eesti kalanduse grand old man. Suurema osa suvedest Vilsandi saarel veetev mees on kalapüügiga seotud enamuse oma ajast, sestap on just tema kõige õigem teadlane, kellelt uurida, kuidas käib meie merekalade käsi.
Kuidas maitseb kormoran? Kuue inimese kogemused kormorani toiduks valmistamisel
Kormoranide arvukus on ammuilma liiga suureks paisunud ning selle piiramine on möödapääsmatu. Üks võimalusi selleks on küttimine, aga lihtsalt niisama linde maha nottida ja prügimäele viia tundub barbaarne. Palju mõistlikum oleks leida neile mingi majanduslik rakendus – näiteks nad nahka pista või siis turistidele pakkuda. Kalastaja uuris, mida kormoranist üldse teha annab ja kuidas see tooraine kõige maitsvamaks roaks vormistada.
Kui saiatüki vahel olevat vorsti või muud lihatükki nimetatakse hot dog’iks, siis miks ei võiks samasuguse saia vahel olevat kammeljat nimetada hot cat’iks?
Konjunktuuriinstituudi 2024. aasta märtsis avaldatud kala ja kalatoodete tarbimise uuringust selgus, et Eesti elanikud vanuses 18–29 tarvitavad toiduks väga vähe kala. Et seda muuta ning inimesi maitsvate kalaroogade abil kala söömise juurde tuua, korraldas Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti peakokkade ühendusega 24.–27. septembril viies Eesti linnas kalanädala, kus pakuti huvilistele peakokkadest mentorite retseptide järgi valmistatud Eesti kala. Üritusest rääkis Kalastajale lähemalt Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
1
5
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele