Talvisest lutsupüügist, rõhuga mereühendusega jõgedel
Suures pildis saab lutsupüügi jagada kaheks – püük vabast veest ja jääalune püük. Sügisesest tonkapüügist tegime juttu mõni aeg tagasi, selles loos vaatleme lähemalt talvist püüki ning keskendume lutsupüügi eripäradele eeskätt mereühendusega jõgedes.
Talvine lutsupüük jäält erineb minu jaoks avaveepüügist totaalselt. Esiteks on tegemist oluliselt aktiivsema püügiga, sest jää annab palju rohkem võimalusi ringiliikumiseks ja aktiivseks kala otsimiseks. Pääseb ju mööda jääd ligi ka neile kohtadele, millest kaldalt tonkatades võib ainult unistada.
Seotud lood
Erinevalt Mandri-Eestist püütakse Hiiumaal lutsu väikestest kraavidest ja ojadest, mistõttu on ka sealsetel vetel kasutatav lutsutonka rakendus pisut erinev suurtel jõgedel kasutatavast.
Hilissügisesse ja talve algusesse jääb kalamehe jaoks üks tobe aeg, kus jääd veel pole ja vabast veest kah nagu enam õieti püüda ei saa. Selle tühimiku saab edukalt täita ööpimeduses lutse kimbutades.
Selles loos heidame veel ühe pilgu sügisesele lutsupüügile ning uurime, kuidas, millal ja millega seda on kõige parem teha. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 66, Harri Nurk lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Luts on valge lihaga ülimalt maitsev kala, mille kulinaarseid omadusi on võrreldud merivähi- või krabilihaga, kirjutab Hanno Kask.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
2
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
3
Kalastaja intervjuu kolmekordse maailmameistriga
4
Viimased lood
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele