Tegija landikarp: Sten Urbaniku parimad Peipsi ahvenasikud
Ülal vasemal Karismaxi Classic balansiir, 40 mm, 9 g. See on üks kahest põiklandist, mis mul Peipsil ja Lämmijärvel kõige enam püügiaega saab. Klassikaline talvine ahvenavärving – tume selg, oranž kõhualune, murrab mitme eest. Tegelikult kasutan hästi palju selle mudeli ja värvingu nõks suuremat versiooni, aga see sai mul möödunud hooajal otsa, pean juurde ostma. Kui ahvenaparv on tööle saadud, võib julgelt püüda 7 ja 9 cm pikkuste mudelitega, neid võtab sama hästi, aga püük on kiirem. Pildiloleva suurusega olen rohkem püüdnud Lämmijärvel, seal on madalam, 3–4 meetrit.
Seotud lood
Jaak Kask on kalameestele laiemalt tuntud esmajoones võistluspüüdjana, ent lisaks sellele meeldib talle väga ka Peipsil sikuga ahvenat püüda. Selle viimasega on ta tegelenud tänaseks päevaks 30 aastat ning pannud kõrva taha ka arvukalt Peipsi-äärsete kohalike kalameeste kogemusi. Muuhulgas on ta üks neid väheseid mehi, kes valdab ajaloolist keriharkidega püüki. Aga millega Peipsi Ahvenate Hirm neid triibusid jää peale sikutab?
Raimo lemmikkalaks talvisel ajal on ahven, mida talle meeldib lisaks Suur-Peipsile püüda veel ka Pärnu lahel. Esimese jääga, kui suured järved on veel lahti, aga väikesed veekogud juba kannavad, püüab Raimo meeleldi sikuga ka sisemaa karjääridel, järvedel ja jõgedel. Teie ees on Raimo talvised sikud, mis talvisel ahvenapüügil teistest rohkem püügiaega saavad või millel on lihtsalt oma lugu.
Aeg-ajalt küsitakse minult, et näita, milliste kirpudega sa jõe pealt neid ahvenaid rebid. Siin nad nüüd on.
Püstsikud kipuvad täna teenimatult kõiksuguste põiklantide, VIB-ide, kolmkantide ja kirveste varju jääma. Tegelikult on nendega võimalik kala saada täpselt sama hästi. Sellest, kuidas püstsikuga püüda ja kala saada, kirjutab Alvar Heiste. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 34.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele