Jõesilmu ohvriks langevad vigased ja haiged kalad
Jõesilm on üks meie vete omapärasemaid kiskjaid, kelle eluviisi ja toitumisega on seotud hulk legende ja ebatõdesid. Praegu, kui väljas on veebruar, ootavad sügisese suurveega jõgedesse tõusnud jõesilmud kudealade läheduses vee soojenemist 8–9 kraadini, et anda elu järgmisele silmupõlvkonnale ning seejärel ise loetud päevade jooksul kurnatusest surra.
Jõesilm (lad Lampetra fluviatilis L.), tuntud veel ka kui jõesutt, nõgenool, nägenool, tuulekala, silm, silmus, sutikala, üheksasilm; inglise keeles river lamprey; saksa keeles das Flussneunauge; rootsi keeles flodnejonöga; soome keeles nahkiainen; vene keeles retšnaja minoga; läti keeles upes nçìis, on lõugsete ülemklassi kuuluva sõõrsuude klassi silmuliste seltsi ainsa silmlaste sugukonna silmude perekonna üks esindajatest.
Seotud lood
Suurimaks positiivseks uudiseks on silmude käekäigu muljetavaldav paranemine Pärnu jõe süsteemis pärast Sindi paisu kui rändetõkke eemaldamist.
Kui üht tuntud vanarahvatarkust natuke ümber teha, võiks see kõlada umbes nii: kured läinud, kurjad ilmad; haned läinud, silmud laual. Järgnevalt vaatamegi, kuidas silmu marineerida.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnikud.
Oma ühekordse panuse järglaste saamisse annavad peatselt jõesilmud. Need erilised kalalaadsed loomad alustasid jõgedesse naasmist juba sügisel. Jõesilm on siirdekala, kes koeb enamuses Eesti rannikujõgedes.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele