Baeri seadus ja jõgede meandrid kui vooluveekogude taastamise põhialus
Viljaka universaalteadlasena süvenes Eesti tuntuimaid rahvusvahelisi teadlasi Carl Ernst von Baer peale kanade ja naiste munaraku, eestlaste endeemiliste haiguste ja Peipsi kalastiku vähenemise põhjuste ka jõeorgude asümmeetria põhjustesse.
Miks on jõesängid sageli nii käänulised? 1856. aastal andis ta küsimusele vastuse, leides, et meridiaani suunas voolavad jõed ei uhu kaldaid võrdselt. Seaduspära konkretiseeris J. Babinet 1859. aastal ja on kokku võetud Baer-Babinet’ seaduse väites, et põhjapoolkera jõed uhuvad rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. See on tingitud maa pöörlemisest tulenevast nn Coriolise jõust, mis tekitab liikumisele ristsuunalise kiirenduse. Seega on seaduse järgi põhjapoolkeral jõgede paremad kaldad uuristatud järsunõlvalisteks, vasakud aga on laugjad, sest Coriolise jõud kallutab liikumist paremale. Lõunapoolkeral on mõju aga vastupidine. Fenomeni on selgitanud eraldi uurimuses 1926. aastal ka Albert Einstein.
Seotud lood
Riffide ja varede rajamine kanaliseeritud jõelõikudesse aitavad rikastada jõe elustikku, olles tänuväärseks elu- ja sigimispaigaks kõikvõimalikele vees elavatele putukatele, andes kaladele toitu ning pakkudes neile jahi- ja elupaiku, kirjutab Kalle Kroon.
Jägala jõe potentsiaal lõhejõena on väga suur ning kalateadlaste pakutud merre laskuvate noorlõhede suurusjärk koelmu- ja elupaikade taastamisel Jägala jões on ajalooliselt õigustatud. Seisukoht, et keskkonnahuvid ei kaalu Linnamäe paisu puhul üles majanduslikke ja sotsiaalseid huvisid, ei ole adekvaatne, leiab Kalle Kroon.
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
Eesti Maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuring näitab, et jõgede paisutamise tagajärjel tekkiv veetemperatuuri tõus loob haiguskoldeid, mis ohustavad paisudest allavoolu jäävatel jõelõikudel üht meie hinnatuimat kalaliiki, forelli.
Paljudel kalaliikidel on alanud rändeaeg, mil näiteks haug, harjus ja vimb suunduvad jõgedesse kudema, lõhed ning forellid aga merre toituma ja kasvama. Sellega seoses palub Keskkonnaamet paisuomanikel jälgida, et paisude kalapääsud oleksid veega täidetud ja vajadusel risuummistused eemaldada.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele