• 02.03.26, 10:05

Talipüügi 2026. aasta meister on Denis Manov

2026. aasta jääpüügi Eesti meister on Denis Manov. Hõbemedali võitis Laur Tammeorg ning pronksi Konstantin Voznjuk.
Jääpüügi Eesti meistrivõistluste võitja Denis Manov (keskel) ning tema kaaslased võistkonnast Angler Ice Fishing Team. Vasakul Konstantin Voznjuk, kes võitis individuaalse pronksi, paremal Martin Arm.
  • Jääpüügi Eesti meistrivõistluste võitja Denis Manov (keskel) ning tema kaaslased võistkonnast Angler Ice Fishing Team. Vasakul Konstantin Voznjuk, kes võitis individuaalse pronksi, paremal Martin Arm.
  • Foto: Juri Sobolev
Meeskondlikus arvestuses võitis esikoha Angler Ice Fishing Team (Denis Manov, Martin Arm, Konstantin Voznjuk). Hõbemedali võitis Team Salmo (Mikk Rohtla, Laur Tammeorg, Margus Mosov) ning pronksi võistkond Velde Kala ja Pässid koosseisus Jaan Grents, Denis Mežennõi ja Hanno Veldemann.

Seotud lood

Lood
  • 27.02.26, 09:56
Video: Jaan Grentsi Peipsi kirbukool
Kalastaja käis koos mitmekordse Eesti meistri Jaan Grentsiga Peipsil ahvenat püüdmas. Kalaretk sai jäädvustatud videole, kus Grents räägib detailselt, kuidas ja millega tema Peipsil ahvenat püüab.
Lood
  • 13.02.26, 06:45
Kui vool ei lase püüda...
Kuidas käituda olukorras, kui püügipaigas esineb jää all vool?
Kui Peipsi järv välja arvata, pakuvad talvisel ajal järvedest huvitavamaid ja mitmekesisemaid püügivõimalusi jõed. Südatalvel kahaneb enamikes järvedes võtt minimaalseks, ent jõgedel leiab peaaegu alati niisuguse lõigu või jõekääru, kus midagi toimub. Ahven on jõgedel ka südatalvisel ajal märksa aktiivsem kui järvedel (kus korralikum kala kaotab pea igasuguse huvi pakutava sööda vastu, eriti hapnikuvaeguse tingimustes); veebruari keskpaigast hakkavad jõgedel lisaks triibudele elavnema särjed, turvad jm. Paraku esineb jõgedel vool, kus tugevam, kus nõrgem, ja see on tegur, millega kalamehed sageli hakkama ei saa.
Lood
  • 30.01.26, 06:45
Põiklandiga taimede vahel
Talve alguses on haugipüük põiklandiga enamasti edukas tegevus. Püüki maksab alustada eeskätt väikestest veekogudest ning keskenduda nendele veekogu osadele, mida hilissuvel kattis tihe taimevaip. Selles loos räägimegi, kuidas põiklandiga veetaimede vahelt püüda.
Lood
  • 19.02.26, 14:30
Kalapüük põiklandi ehk balanssiiriga: suurused, värvid ja nõuded landile
Kalamees, kes on otsustanud põiklandiga püüdma hakata, võib valikut tehes lihtsasti segadusse sattuda – pakutav on väga mitmekesine nii mudelite, suuruste, kui ka värvivaliku poolest. Kuidas põiklandiga püüda ja milliseid lante kasutada? Järgnevas loos antakse lugejatele ülevaate selle püügiviisi iseärasustest.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele