Soomes tabati esimest korda Hiinast pärit tähnik-pakslaup
Soome loodusvarakeskus kinnitas riigi esimese tähnikpakslaup-kala leiu. Üle seitsme kilogrammi kaalunud kala sattus 2025. aasta juulis Loviisa lähistel kaluri mõrda, kuid liigi lõplikuks määramiseks kulus ligi aasta. Teine isend jäi peagi pärast seda kaamerasse, kui ujus Kymijões ülesvoolu.
Loviisa rannikul mõrda sattunud ning kaua liigiliselt täpselt määramatuks jäänud tundmatu kala oli üle 90 sentimeetri pikk ja kaalus rohkem kui seitse kilogrammi. Kala saadeti Soome loodusvarakeskusesse Luke täpsemaks uurimiseks. Väliste tunnuste järgi kahtlustasid teadlased, et tegemist võib olla tähnikpakslauga (Hypophthalmichthys nobilis): tema silmad paiknesid iseloomulikult madalal ning pea oli keha suhtes erakordselt suur.
Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutas 14. augustil, et geneetiline analüüs kinnitas liigi 2026. aasta juulis. Luke teatel on see esimene kindlalt tõendatud tähnikpakslaua leid Soomes.
Vesiviljelusest maailma laiali
Tähnikpakslaua looduslik levila asub Hiina suurtes jõgedes. Kiire kasvu tõttu on liiki aastakümneid kasvatatud Aasia, Põhja-Ameerika ja Euroopa kalakasvandustes. Kasvandustest pääsenud kalad on aga jõudnud paljudesse looduslikesse veekogudesse ning praeguseks leidub tähnikpakslauka võõrliigina mitmel pool maailmas.
Tõenäoliselt kalakasvandustest põgenenud isendeid on varem tabatud ka Soome lähialadel, sealhulgas Eestis ja Rootsis. Euroopa Liidus ei ole tähnikpakslauka seni ametlikult ohtlike invasiivsete võõrliikide hulka arvatud. Luke hinnangul väärib liik siiski tähelepanu, sest kasvab kiiresti, võib soodsates oludes tõhusalt paljuneda ning talub hästi ka Soome talviseid veetemperatuure.
Põhja-Ameerika kogemus ehmatab
Põhja-Ameerika kogemus näitab, milliseks võib olukord liigi massilise leviku korral kujuneda. „Põhja-Ameerikas on tähnikpakslauk osutunud looduses kahjulikuks võõrliigiks. Eriti laialt on ta levinud ja arvukaks muutunud Mississippi jõgikonnas, kus konkureerib kohalike liikidega toidu ja muude ressursside pärast,” selgitas Luke vanemteadur Sanna Kuningas keskuse pressiteates.
Teine kala ujus Kymijões ülesvoolu
Loviisa leiu järel ei tulnud järgmist teadet kaua oodata. Juba 2025. aasta juulis salvestas Kymijõe kalapääsu seirekaamera teise tähnikpakslauba. Kaamera jäädvustas kala jõge mööda ülesvoolu liikumas.
Kuninga sõnul muudab just liikumissuund selle tähelepaneku eriti murettekitavaks. Mererannikult leitud üksikut kala võiks pidada juhuslikuks eksikülaliseks, kuid jõkke tõusev isend näitab, et liik võib hakata otsima uusi elupaiku ka Soome sisevetes.
Kas kaks kala jäid üksikjuhtumiteks või liigub Soome vetes tähnikpakslauku rohkem, pole praegu teada. Loviisa mõrda sattunud suure kala ja Kymijõe kaamerasalvestise vahele jäi aga sedavõrd vähe aega, et Luke peab liigi edasist jälgimist põhjendatuks.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele