Kalastaja Kalaradar nr 1: spinningukoondise kapten räägib vimma õngitsemisest

Siin on sulle kümme soovitust, kuidas kevadel siirdekala õngitsema minnes vigu vältida ning rohkem kala saada.

Kui märtsis kevadpäike veed rõõmsasti vulisema paneb, järgneb sellele meie jõgedel peagi jääminek. Samal ajal, kui viimased jääpangad veel mere poole triivivad, võtavad kallastel juba kohad sisse tonkamehed, et püüda vabast veest kinni esimesed vimmad.

Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi. Selle vesikond koosneb paljudest jõgedest ja ojadest, mis on kevadeti suurepärasteks kudekohtadeks erinevatele valgetele kaladele – särjele, ahvenale, haugile ja muidugi õngitsejate ühele meelisobjektile vimmale. Seda kala tullakse Kasari harudele püüdma Eesti eri paigust ja sageli ei pea tulijad maha sõidetud kilomeetreid kahetsema. Kui ikka on õige aeg ja õige koht, siis tuleb ka kala! Millal aga on õige aeg ja koht ning millise varustusega siis püügile läheneda, sellest järgnevas loos räägingi.

Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.