Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti koondis 2020. aasta talipüügi MM-il Soomes
Ettevalmistused
Seotud lood
Veebruarikuu viimastel päevadel kogunes Võrtsjärvele 11 riigi kirbutajate paremik. Nimelt 25.–26. veebruaril toimusid Eestis kauaoodatud XIX maailmameistrivõistlused jääaluses kalapüügis. Sel korral olid võistlustules Ukraina, Leedu, Läti, Norra, Poola, Mongoolia, Soome, Rootsi, USA, Rumeenia ja Eesti koondis.
8.–9. septembril toimusid Belgias Kinrooi järvel järjekordsed fiiderdamise maailmameistrivõistlused.
6.–8. oktoobril toimusid Tšehhis Slapy veehoidlal paadist röövkalade püüdmise maailmameistrivõistlused, kus Eestil õnnestus võita esikoht nii meeskondlikus kui paatkondade arvestuses. Mida tähendab MM-iks tipptasemel valmistumine ja kuidas võistlus kulges, kirjutab vastne maailmameister Raigo Padar.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele