Koduselt kirbutamise MM-ilt Eesti koondisele 8. koht
Veebruarikuu viimastel päevadel kogunes Võrtsjärvele 11 riigi kirbutajate paremik. Nimelt 25.–26. veebruaril toimusid Eestis kauaoodatud XIX maailmameistrivõistlused jääaluses kalapüügis. Sel korral olid võistlustules Ukraina, Leedu, Läti, Norra, Poola, Mongoolia, Soome, Rootsi, USA, Rumeenia ja Eesti koondis.
Selleks, et üleüldse omistada FIPSED-ilt maailmameistrivõistluste korraldamisõigus, tuleb läbida üsna keeruline taotlemisprotsess, milles tuleb tõestada oma valmidust suurvõistluse korraldamisel. Selle närvesööva teekonna võttis enda õlule Eesti talipüügi koondise kapten Ivo Sööt ning juba enne läbirääkimisi oli mehel siht selge – korraldada ajaloo üks vägevamaid ning meeldejäävamaid talipüügi maailmameistrivõistlusi. Olgugi et meile lubatud aastakäik lükkus edasi, läks korraldusliku poole pealt kõik suurepäraselt ning osalejatele jäid üritusest positiivsed emotsioonid. Näiteks võistluse avamine toimus Tartu toomkiriku varemetes paiknevas Tartu Ülikooli muuseumi Valges saalis, mis jäi meelde põnevate digilahenduste ja mõnusa ülesehituse poolest. Lõpubankett toimus jällegi ERM-i aatriumis, mis oli minu hinnangul seni talipüügi MM-idest üks peenejoonelisemaid. Kordaläinud korraldamist kinnitas veel kogu ürituse sujuvus – kõik jooksis nagu kellavärk!
Seotud lood
Mida tähendab kirbutamise MM ja kuidas käib selleks valmistumine? Kui oluline roll on söötadel, õigesti valitud taktikal ja millise tööga saadakse teadmisi võistlusveekogu kohta? 2020. aasta veebruari alguses Soomes Valvatuse järvel toimunud MM-ist annavad ülevaate Eesti koondise liikmed.
8.–9. septembril toimusid Belgias Kinrooi järvel järjekordsed fiiderdamise maailmameistrivõistlused.
6.–8. oktoobril toimusid Tšehhis Slapy veehoidlal paadist röövkalade püüdmise maailmameistrivõistlused, kus Eestil õnnestus võita esikoht nii meeskondlikus kui paatkondade arvestuses. Mida tähendab MM-iks tipptasemel valmistumine ja kuidas võistlus kulges, kirjutab vastne maailmameister Raigo Padar.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele