Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalateadlane Martin Kesler näeb lõhe tulevikku helgetes toonides
Martin Kesler (39) on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlane ning omal moel Eesti lõhe- ja meriforellipüügi korralduse üks hallidest kardinalidest, kelle teadussoovitustele tuginevad keskkonnaministeeriumis vastu võetavad otsused. Lisaks sellele on Martin ka parajalt kirglik kalamees ning näeb kogu seda punase kala ümber keerlevat tralli ka püüdjate poole pealt. Kalastaja kohtus Martiniga detsembri alguses Tartus ning kasutas võimalust, et esitada talle hulk kalamehi huvitavaid küsimusi.
Hakkame seekord liikuma natuke teistmoodi. Erinevate elualade esindajad vaatavad veekogusid eri pilguga. Sportlane mõtleb, et kas vesi on ujumiseks soe. Keemik mõtleb, et huvitav selge vesi, huvitav, mis selle koostis on. Kalamees mõtleb, et mis kalad siin võiks elada. Kuidas vaatab jõge lõheteadlane Martin Kesler? Kas ta näeb ainult suuri kalu või huvitab teda ka veetemperatuur ja vee keemiline koostis?
Seotud lood
Miks Suur-Emajões sügisel nii vähe kala oli? Miks Pärnu laht sügisel ahvenast täiesti tühjaks jäi?
TÜ Eesti Mereinstituudi teadlased on teinud kindlaks, et Pirita jõkke kudema naasnud lõhede ja meriforellide arv on viimastel aastatel kordades väiksem kui merre laskunud noorkalade hulk lubaks prognoosida. Vähene kudejate arv viitab suurele väljapüügile mereelu perioodil. Kuidas olukorda parandada? Kalastaja ajas juttu TÜ Eesti Mereinstituudi lõheuurija Martin Kesleriga.
Oled sattunud mõnda segasesse olukorda või ei saa aru mõnest seaduse punktist? Proovime asjatundjate abil vastuse leida.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele