Keskkonnaministeeriumi teabepäeval olid jutuks kormoranid, angerjad ja tuurad
16. juunil 2021 esitleti Keskkonnaministeeriumis kaht vastvalminud kalandusuuringut kormoranidest ning angerjatest ning tutvustati tuura Eestisse taasasustamise projekti.
Kormoranide toitumise mõju uuringut Võrtsjärve kalavarudele tutvustas Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse vanemteadur Priit Zingel. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Võrtsjärve kormoranipopulatsiooni toitumist puudutavad detailid, s.t mis liiki kalu, kui suuri isendeid ning millises koguses kormoranid Võrtsjärvel toiduks tarvitavad, kas Võrtsjärvel on vajalik kormoranide arvukust piirata ja millised lahendused oleks selleks kõige mõistlikumad.
Seotud lood
Novembri lõpus korraldas Kalanduse teabekeskus Tallinnas rahvusvahelise seminari kormoranide mõjust kalastikule ja ökosüsteemile. Kui siiani on avalikkuses valdav olnud arusaam, et kormoran on probleemiks vaid vastasseisu tõttu kaluritega, siis toimunud seminar võttis uurimise alla kormorani mõju ka ülejäänud ökosüsteemile.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel on valminud mahukas ülevaade „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“. Kalastaja uurib asja.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele