Rannikumere hea keskkonnaseisundi saavutamine nõuab püügikoormuse vähendamist
Möödunud aastal Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis valminud uuring „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele“ leidis, et vastavalt merestrateegia raamdirektiivi indikaatorite koondhinnangule tuleks Läänemaal, Hiiumaal ja Saare maakonnas hea keskkonnaseisundi taseme saavutamiseks püügikoormust vähendada kaks korda, Soome lahes ja Pärnu maakonnas (v.a väikesaared) aga viis korda.
Üks põhilisi tegureid, mis rannikumere hea keskkonnaseisundi taseme saavutamist ei võimalda, on ülemäära suur püügikoormus. Maakeeli tähendab see, et kala püütakse liiga kiiresti välja ja n-ö reha on liiga tihe. Püügivahendite hulka, mida maakonniti kasutada lubatakse, pole muudetud viimased 20 aastat, samal ajal aga on olnud kalavaru väga kõikuv; lisaks aktiivses kasutuses olevatele püügivahenditele eksisteerib arvestatav hulk nn passiivset püügivõimsust. See tähendab, et aastail, kui kala on vähe, ei panda kõiki mõrdu püügile, sest see on väga töömahukas ega tasu end sageli ära. (Üldse püütakse kalavaesel ajal rohkem nakkevõrkudega.) Kui aga juhtub tekkima arvukas kalapõlvkond, pannakse jõude seisvad püügivahendid kohemaid sisse ja püütakse see kiiresti välja. Selline seis ei lase kalavarudel heasse seisu kasvadagi.
Seotud lood
Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasumäärad aastaks, mille järgi püüniste piirarv jääb samaks. 38 püügivõimaluse tasu odavneb, 38 kallineb ning 35 jääb samaks.
Viimaste aastate järsult langenud ahvenasaagid Pärnu lahel pannud kalamehi arutlema madalseisu põhjuste üle. Sel aastal valmis TÜ Eesti mereinstituudis mahukas neljaosaline uuring, mis käsitles ahvenavaru olukorda Pärnu lahes ning sisaldas kalateadlaste poolseid soovitusi, kuidas madalseisust välja tulla.
Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele