Kalateadlased soovitavad meres ahvena alammõõtu tõsta ning väljapüüki piirata
Viimaste aastate järsult langenud ahvenasaagid Pärnu lahel pannud kalamehi arutlema madalseisu põhjuste üle. Sel aastal valmis TÜ Eesti mereinstituudis mahukas neljaosaline uuring, mis käsitles ahvenavaru olukorda Pärnu lahes ning sisaldas kalateadlaste poolseid soovitusi, kuidas madalseisust välja tulla.
Pärnu lahel pretendeerivad ahvenale nii kutselised kalurid kui harrastuskalastajad ja vahel on viimaseid süüdistatud selles, nagu püüaksid nad kutseliste eest välja ülemäära palju kala, eriti just talvel. Sellest tulenevalt käsitleski uuringu esimene osa harrastuskalastajate arvu ja saake Pärnu lahe jääalusel püügil ning nende mõju ahvenavarule.
Seotud lood
Kas lisaks tugevale püügisurvele on veel midagi, mis Pärnu lahe koha asurkonda mõjutab?
Varasem Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond on käesoleva aasta suvest alates liikunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi alla ning võtnud ette ahvenavarude kaitsmise.
Kalastaja jagab toimetuseni jõudnud kalamehejutte, mis meie andmeil tõele vastavad.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele