Peipsi siia kasvatamisest Põlulas

Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides Poljakow) on Euroopa siia (C. lavaretus lavaretus L.) endeemiline alamliik, kes kujunes järves välja pärast viimast jääaega. Kunagi oli ta tähtis töönduskala, kelle saagid ulatusid alles 30 aasta eest 60–80 tonnini, üksikutel aastatel isegi üle 100 tonni. Sajandivahetuseks vähenes väljapüük keskmiselt 5 tonnini. Kuni 1999. aastani toimus siiapüük peamiselt suviti nakkevõrkudega, alates 2000. aastast spetsialiseeritud võrgupüük lõpetati. Kui 2003. aastal püüti Peipsist veel 6 tonni ja 2004. aastal 2 tonni siiga, siis viimaste aastate Eesti ja Venemaa summaarne saak on ligikaudu üks tonn ja isegi alla selle. Peipsi siig on muutunud nii vähearvukaks, et talle on kehtestatud aastaringne püügikeeld. Püügikvoot on antud ainult kaaspüügi ja teaduspüügi tarbeks ning kokku on see alates 2014. aastast Eestile üks tonn. Kudeajal on ka kaaspüük keelatud. Senised kaitsemeetmed ei ole siiavarude seisukorda parandanud. Eesti Punases Raamatus on Peipsi siig kantud äärmiselt ohustatud liikide kategooriasse.