• 03.02.22, 12:29

Peipsi siia kasvatamisest Põlulas

Peipsi järves astuti esimesed sammud hävimisohus Peipsi siia populatsiooni säilitamiseks ning asustati järve üle 600 000 vastse ning samasuvise maimu.
Peipsi siia kasvatamisest Põlulas
Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides Poljakow) on Euroopa siia (C. lavaretus lavaretus L.) endeemiline alamliik, kes kujunes järves välja pärast viimast jääaega. Kunagi oli ta tähtis töönduskala, kelle saagid ulatusid alles 30 aasta eest 60–80 tonnini, üksikutel aastatel isegi üle 100 tonni. Sajandivahetuseks vähenes väljapüük keskmiselt 5 tonnini. Kuni 1999. aastani toimus siiapüük peamiselt suviti nakkevõrkudega, alates 2000. aastast spetsialiseeritud võrgupüük lõpetati. Kui 2003. aastal püüti Peipsist veel 6 tonni ja 2004. aastal 2 tonni siiga, siis viimaste aastate Eesti ja Venemaa summaarne saak on ligikaudu üks tonn ja isegi alla selle. Peipsi siig on muutunud nii vähearvukaks, et talle on kehtestatud aastaringne püügikeeld. Püügikvoot on antud ainult kaaspüügi ja teaduspüügi tarbeks ning kokku on see alates 2014. aastast Eestile üks tonn. Kudeajal on ka kaaspüük keelatud. Senised kaitsemeetmed ei ole siiavarude seisukorda parandanud. Eesti Punases Raamatus on Peipsi siig kantud äärmiselt ohustatud liikide kategooriasse.

Seotud lood

Lood
  • 11.04.24, 21:28
Kuidas läheb kohal Peipsi järves?
Järve kohavaru on kahanenud väiksemaks kui tavaliselt. Mis on selle põhjus?
Lood
  • 05.01.23, 18:06
Lugeja küsib: miks on Peipsi ahvenad valdavalt pisikesed “sinininad”?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaministeeriumi ametnikud ning TÜ Eesti Mereinstituudi kalateadlased.
Lood
  • 18.10.21, 14:28
2021. aasta sügise lühiuudised
  • ST
Sisuturundus
  • 19.03.26, 07:15
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kevadine vimmapüük Kasari jõel
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Varakevadine meriforellipüük ei erine palju talvisest püügist.
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • ST
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kevadine meriforellipüük: kahlaja tähelepanekuid
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Tagasi Kalastaja esilehele