2022. aasta Eesti meistriks sisevete allveepüügis tuli Ahto Alasi
13. augustil toimusid Saadjärvel 22. Eesti meistrivõistlused sisevete allveepüügis. Tiitlit läks püüdma 12 allveekütti.
Võistlused viidi läbi ühepäevasena ning CMAS (Rahvusvahelise Allveepüüdjate Liidu) reeglite järgi. Start anti kell 12.00 Äksil Kaldaranna ujumiskohast, püügialaks oli kogu järv ning võistlusaeg viis tundi. Võistluskaladena läksid igast liigist arvesse vaid suuremat isendit. Võistluste korraldaja Eesti Harrastuskalastajate Liit koos oma sõsarklubiga Harpoon tagas võistlejate turvalisuse ja korraldas hilisemat osalejate toitlustamist.
Seotud lood
7. augustil 2021 toimusid Saadjärvel 21. korda Eesti meistrivõistlused sisevete allveepüügis, korraldaks, nagu ikka, Eesti Harrastuskalastajate Liit ning klubi Harpoon.
5. augustil toimusid Saadjärvel Eesti Harrastuskalastajate Liidu ja Harpooni klubi korraldamisel 23. Eesti meistrivõistlused sisevete allveepüügis. Osales 16 allveekütti.
Et tuul ja torm kalamehi ei kõiguta, tõestas 17. veebruaril 23. korda toimunud võistlus Maardu Ahven, kuhu tuli kohale 114 kalastajat – 84 meest, 8 naist ja 22 noort.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele