Narva Lõhe 2022 võit läks Lätti
17.–18. septembril toimus Narva jõel Eesti Harrastuskalameeste Liidu korraldamisel 22. korda kalapüügivõistlus Narva Lõhe. Osales 29 lõhekütti, sh külalisvõistlejad Lätist.
Traditsiooniliselt on lõhevõistluse püügipaigaks olnud hüdroelektrijaama ja Sõpruse silla vaheline jõelõik. Kuna aga sel aastal toimusid tavapärasel püügimaal promenaadi pikendamise ehitustööd, lisasid kohtunikud igaks juhuks võistlusalale piirisillast kuni promenaadi lõpuni oleva lõigu. See oli õige otsus, sest nii tuli juurde mitmeid uusi huvitavaid kalakohti; ka võidukala võeti hiljem välja just sealt. Kala oli jões olemas ja enne võistluste algust tekitas elevust Eduard Teras, kes sai linnuse august kätte 7,2-kilose emalõhe (arvesse see kala mõistagi ei läinud). See lubas justkui ägedat püüki, aga nagu elu näitas, polnud lõhet taas sugugi lihtne võtma saada.
Seotud lood
18.–19. septembril toimus Narvas juba 21. korda kalapüügivõistlus „Narva Lõhe“. Osales 30 lõhekütti Eestist, Lätist ja Venemaalt.
Võitja oli ainus, kes võistlustel arvesse läinud kala kätte sai.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele