Kalastaja kohtus Margo Hurdaga 13. septembril välitöödel Pärnus, kus ta Pärnu jõe alamjooksul Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ projekti „Invasiivsete võõrliikide tõrje Eesti magevetes“ raames võõrvähke püüdis Kuna Margo puhul ei saa vähkidest üle ega ümber, keerles suur osa jutust just sel teemal.
Seotud lood
Tartlase Valmar Everti (43) nimi ei ütle laiadele kalameeste massidele ilmselt suurt midagi. Tema kätetööga aga puutuvad igapäevaselt kokku kõik harrastuskalastajad – tegemist on uue kalaluba.ee portaali loomist juhtinud mehega, kes on juhtumisi ka ise kõva kala- ja paadimees.
Alan Priidel (35) on viimaste aastate Eesti üks edukamaid kalasportlaseid, kes võtnud Salmo Feeder Teami ühe liikmena fiiderdamisvõistluste auhinnalaualt peaaegu kõik, mis võtta annab ning osalenud ka kahel kirbutamise MM-il.
Aktiivne kaitseliitlane teenib leiba IT-alal ning püüab mõnuga kala.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele