See kesktalvine Kasari vimb...
Vahel trehvab kesktalviste kehvavõitu võtuga päevade sekka ka eredalt meelde jääviad hetki...
Jaanuar ja veebruar kuni vabariigi aastapäevani on kapriisne aeg, mil kalade võtuaeg on lühike ja sellele peale sattumine oluliselt raskem kui varakevadiste jääpüükide ajal. Sellest hoolimata on neil külmadel ja lühikestel päevadel oma võlu, eriti kui satub olema tõesti hea päev. Kõige selle eelduseks on muidugi jää olemasolu, mida viimastel talvedel on jagatud vaid näpuotsaga. Mina kasutan nimetatud aega sageli Kasari jõel vimbade otsimiseks ja vahel trehvab kehva võtuga päevade sekka ka meeldejäävamaid hetki.
Seotud lood
Öeldakse, et juhus olla pime. Kalajumala puudutusest sündinud juhtumised muudavad kalaretked meeldejäävaks.
Kevade üks ägedamaid püüke on kiirevoolulistel jõelõikudel lihtkäsiõngega matsakate vimbade ja sillerdavate särgede meelitamine. Tegevus on aktiivne ja põnev ning pakub hasarti tundideks.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele