Üks justkui tavaline püügipäev Pärnu jõel
Suured kalad tulevad jääle läbi meeskonnatöö.
22. jaanuar 2022. Äratus kell 6; WC, dušš, hommikukohv koos hambapesu ja habemeajamisega, riided selga, auto sooja. Kell on 6.30. Nii, esimene lähitule pirn on läbi põlenud, hea, et tagavara on olemas. 10 minutit vahetusele, näpud pisut külmetavad. Kelk ja muu kraam autosse ning minekut. Tallinnast Pärnusse poolteist on tundi sõitu, teeolud on kehvad ja libedad.
Seotud lood
Vahel trehvab kesktalviste kehvavõitu võtuga päevade sekka ka eredalt meelde jääviad hetki...
Öeldakse, et juhus olla pime. Kalajumala puudutusest sündinud juhtumised muudavad kalaretked meeldejäävaks.
Kalmistule suundub matuserongkäik. Rivi ees sõidab must maastur, paat haagisega järel, ning paadis on kirst...
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele