Talvisest siiapüügist Pärnu jõel
Siiapüük kirbuõngega on paras väljakutse ka kõige kogenenumale kalamehele. Ometi on näiteks Pärnu jõel võimalik seda maitsvat kala täiesti arvestataval määral tabada.
Talvine siiapüük kirbuõngega on väljakutse ka kogenud kalamehele – see nõuab kannatust ja püügipiirkonna head tundmist, aga ka siis pole midagi garanteeritud. Rain Erala on talvisel Pärnu jõel kirbuõngega siiga püüdnud pea 15 aastat ning oli nõus oma kogemusi ka Kalastaja lugejatega jagama.
Seotud lood
Raimo Kummer kirjutab, mida ja kuidas tema kevaditi merest püüab.
Kas topsiõngega on võimalik püüda ka talvel? Millised eelised see püüdjale kaaskalastajate ees annab? Millist varustust on vaja ja kui palju see maksab? Nendest ja paljudest teistest momentidest annab ülevaate Jaan Grents.
Ajal, mil päevad üha lühemaks muutuvad ja talv tuure kogub, on lesta tonkatamine üsna arvestatav võimalus kala saada.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele