Mihhail Zaborski on oma raamatus „Nõuandeid noorele kalastajale“ öelnud, et käsiõng on noore kalastaja esimene püügiriist ja vanemas eas viimane püügivahend. Miskipärast on vanuse lisandumisega ka mulle viimastel aastatel hakanud aina rohkem meeldima just õngega säinaste püüdmine. Järgnevalt teen juttu kuuest suursaartel asuvast säinakohast, kus mulle endale kõige enam säinast õngitsemas meeldib käia.
Seotud lood
Eesti suursaartel on säinaga hästi. Hiiumaa on, teadagi, põline säinakants, aga viimastel aastatel on see kala tulnud tagasi ka Saaremaa ümbrusesse ning pressib kevadel sealsetesse jõgedesse ja ojadesse.
Kalastaja toimetaja ei pea oma arvamusloos seda otsust kuigi mõistlikuks.
Sindi paisu lammutamine on toonud Pärnu jõe keskjooksule uue kala - vimma. Kuidas teda sealt püüda?
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele