Suvine latikapüük ujukõngega
Tuntud võistlusõngitseja Jaan Grents jagab oma kogemust latika püüdmisel.
Suvine latikapüük ujukõngega on minu jaoks üks vahetumaid ja huvitavamaid püügiviise. Lisaks püüginaudingule, mida korralikus mõõdus kalade väsitamine pakub, on väga mõnus nautida ka õhtuseid ja hommikusi päikeseloojanguid ja -tõuse. Südasuvisel ajal tuleb end juba hämaras veekogu äärde sättida või alustada püügiga lausa õhtul, sest osades veekogudes võtavad suuremad latikad suvel just pimedas. Järgnevas loos teemegi juttu suvisest latikapüügist ujukõngega järvedes ja aeglase vooluga jõgedes.
Seotud lood
Kui kevadine suurvesi alaneb ja jõed jälle korralikult sängidesse ära mahuvad, on paras aeg haarata nurgast ridvad ning seada sammud vimmavetele. Kõige võimsama elamuse pakub kevadine vimb siis, kui teda püüda lihtkäsiõnge või Bologna õngega.
Meisterõngitseja Jaan Grents jagab Kalastaja lugejatele kogemusi linaskipüügist Kesk-Eesti veekogudel.
Loe, kuidas meister kala püüab!
Selles artiklis annab meisterlik võistluskalastaja Jaan Grents nõu, kuidas igaüks saab sportkalastamises kasutatavate nippide ja nõksude abil oma tulemuslikkust parandada.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele