Võistlusõngitseja strateegia ja taktika, II osa
Raske õppusel, kerge lahingus. Selles loos räägime võistlusõngitsemise nüanssidest. Mõistagi saab kogu seda tarkust ära kasutada ka lihtsurelikust kalamees.
Eelmises loos (vt I osa) heitsime põgusa pilgu eeltreeningutega seotud momentidele võistlusveekogul. Seekord vaatleme võistlusolukorda – mida teha, kui algne plaan ei toimi, kuidas strateegia ja taktika n-ö käigu pealt ümber mängida ning millist söötmise strateegiat kasutada.
Seotud lood
Raske õppusel, kerge lahingus. Selles loos räägime võistlusõngitsemise nüanssidest. Mõistagi saab kogu seda tarkust ära kasutada ka lihtsurelikust kalamees.
Kui talv on soe ja jääd pole, haara tonkad ja mine püüa lutsu!
Kust ja millal hilissügisel ja jäävabal talvel lutsu püüda ning mida peaks kindlasti teadma, et see tegevus osutuks ka edukaks? Kas kuderändel oleva lutsu käitumises eksisteerib ka mingi loogika või on tähtis ainult vedamine? Georg Semenovski teab vastuseid.
Kellele ema, kellele tütar? Selles loos proovime välja selgitada, kumb püügiviis on tulemuslikum.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele