2024. aastal peeti castingu aladel eestlaste osalusel kahed maailmameistrivõistlused. Eestlaste parima tulemuse eest hoolitses Birgit Hansson, kes võitis meriforelliklassi kaugusheidetes hõbemedali.
19.–24. augustini võistlesid Rootsis Ahusis praktilise lendõnge heitjad. Seda MM-i peetakse üle aasta ning võisteldakse praktiliste püügivahenditega forelli-, meriforelli-, lõhe- ja speyheidete klassis. Kavas oli kuus võistlusala pluss mitmevõistlused ning heideti merre paigaldatud stardialustelt. Eestit esindasid naistest Birgit Hansson ja meesveteranidest Ants Mardiste. Allakirjutanu oli sedapuhku peakohtunik, kelle vastutusel oli kogu võistluse ladus ja õiglane kulgemine. Koostöös norralasest peasekretäri ja püüdlike ning õppimisvõimeliste kohtunikega, kellest mitmetele oli tegemist esimese nii suure võistlusega, see ka õnnestus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinnas 31. augustist kuni 4. septembrini toimunud castingu maailmameistrivõistlustelt jäi Eesti saagiks üks pronksmedal, lisaks püstitati üks maailmarekord. Mida tähendab ühe MM-i korraldamine, kuidas kõik sujus ja milliseid tulemusi näitasid meie sportlased, kirjutab Eesti Castingu Liidu president Allan Lahi.
Poolas peetud castingu MMil said eestlastest võistlejad kirja tubli tulemuse.
13. augustil toimusid Saadjärvel 22. Eesti meistrivõistlused sisevete allveepüügis. Tiitlit läks püüdma 12 allveekütti.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.