Mootoriga Soome kelk – see pole raketiteadus!
Valmar Evert nägi internetis kolades motoriseeritud Soome kelku, võttis kätte ja tegi endale kah. Mida tal tarvis läks ja kui palju see kõik lõpuks maksis, sellest allpool pikemalt.
Ühel ilusal sügispäeval vaatasin maakodu kuuri taga olevasse vanametallihunnikusse ja mõtlesin, et annaks ühele vanale ja juba hingusele saadetud Soome kelgule uue võimaluse. Kelk hunnikust välja sikutatud, ei olnud avanenud vaatepilt just lootustandev – kõik puitosad olid mädanenud, samuti needid ja metallist kronsteinid, millega puit jalaste külge oli kinnitatud. Tuli kõik juppideks võtta. Pärast mõnetunnist lihvimist ja puhastamist nägi metallosa täitsa hea välja. Tuttav puusepp lubas treida uued puitosad, sõbrast metallitöömees – nimetagem teda edaspidi Taaviks – aitas taastada puuduolevad metallist detailid.
Seotud lood
Põhjanaabrite soomlaste sõnul on see maailma parim mootorkelk, aga kuna tegu on nende endi leiutise ja toodanguga, siis teisiti nad Vaellan mootorkelgu kohta ju öelda ei saakski.
Võrreldes klassikalise mootorkelguga vajab Vaellaniga sõitmine veidi harjumist, ent tulemus on seda väärt, tõdevad Tanel Ojala ja Hanno Kask, kes proovisid kelku ka klaasjal jääl.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele