Aeg hakata valmistuma: kevadised vimmapüügikohad Pärnu jõel
Neil, kes Pärnu jõel varem üldse püüdnud pole, maksab alustuseks teema kohta uurida internetist, sõpradelt-tuttavatelt või võtta lahti Delfi või Maa-ameti Eesti kaart aerofotona ja otsida sealt välja potentsiaalsed püügipaigad – kus asuvad kärestikud, kuhu tekivad tõenäoliselt tagasivoolud, kuidas neile kõige paremini ligi pääseb jne. Vimba saab püüda kõikjal, kus on kivine või kruusane põhi ning esinevad rahulikumad vooluservad, paunad ja tagasivoolud. Sageli asuvad kõige magusamad kohad kärestike vahel, kus on sügavam ja kus kalad enne järgmise kiirevoolulise lõigu ületamist puhkavad ning julgust koguvad.
Seotud lood
Loe, millised on põhilised vead, mida vimma õngitsemisel tehakse
Selles loos kirjutame lahti kevadise eduka vimmapüügi saladused.
Hiljuti avastasid meie kalamehed, et vimba saab kevadel edukalt püüda ka microjigiga.
Kuidas seda vahvat võitlejat, kelle arvukus on tõusuteel, kiirest külmast kevadisest jõest kätte saada?
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele