Kevadine õngitsemine: milline õngeritv valida?

Seda, mis on ujuk või õngekork, teavad ilmselt ka need, kes ise kunagi kalal käinud pole. Sestap võib tunduda, et kui keeruline üks ujuki valimine ikka olla saab – pole see ju mõni lant, mis kaladele tingimata meeldima peab. Tegelikult on ujuk väga oluline varustuse osa ja kui see on valitud antud oludesse mittevastav, võib õngemees halvimal juhul üldse ilma saagita jääda. Ujukite valikuga seotud küsimustele järgnevas loos vastuseid otsimegi.

Kevad on aeg, kus ilusaid kalasaake võib hea õnne korral saada sisuliselt igast jõekäärust või sopikesest. Meie valisime välja kümme paika, kus võib trehvata selliseid kalakoguseid, mida pärast sõpradele suuremaks valetama ei peagi.

Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.

Õige kevadine särjepüük käib ikka vooluveest, olgu selleks siis saarte kraavid ja ojad või sisemaa jõed. Millised on vooluvees õngitsemise eripärad? Mis kala on kevadine teib ja kuidas teda tabada? Milline peaks olema püügi taktika? Kas peibutussöötmine on vajalik? Jaak Kask teab vastuseid.

Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.