Siiatonka rakenduses on reeglina vaid üks lips
Merisiig on üks esimesi kalu, keda vabast veest püüda saab. Varakevadisele siiapüügile pole vaja minna koos esimeste päikesekiirtega, sest enamjaolt hakkab kala sööda vastu huvi tundma alles päeva peale. Hiljem, kui vesi on juba soojenenud, juhtub sedagi, et siig võtab korralikult vaid esimestel hommikutundidel, aga sinna on veel aega.
Seotud lood
In Line topsiõngerakendus on lihtne ja küllaltki tundlik montaaž, mida kasutab igapäevaselt aina enam fiiderdajaid. Selle sidumine on kiire ning võtab oskaja mehe käes vaid paar minutit.
Meriforellipüük putuka ja raskuskorgiga on kalastusviis, mis sisaldab nii spinningu kui lendõnge elemente. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, kuid söödana kasutatakse tehisputukat ning selle vajalikule kaugusele ja sügavusel viimiseks spetsiaalset raskuskorki. Oludes, kus meriforell ei ole aktiivse toitumise peal väljas, töötab putukas landist paremini.
Kevad on fiiderdamise kõrgaeg, sestap on kohane üle käia enamkasutatavad rakendusskeemid. Võrreldes teiste fiiderdamisel kasutatavate montaažidega on poomiga rakendust kõige lihtsam ja kiirem siduda ning tulemus on üsna lollikindel.
Kui mõnikord tundub, et jõeforell võtab lendõngestriimerit paremini kui lanti, siis siin on sulle üks rakendus, mille abil on võimalik striimerit heita ka spinninguga.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele