Meenutusi kunagisest angerjapüügist Ruhnu saarel
Oma 1939. aasta reisikirjas Ruhnu saarele (avaldatud sama aasta „Rahvalehes“) kirjutab loo autor, noor ajakirjanik Evald Voitk muu hulgas ka suvisest angerjapüügist saarerahva seas. Allpool katkendeid reisikirjast koos mõningate tähelepanekutega.
„Ühel õhtupoolikul tuli väike paat Ruhnu randa. See oli peagu lootsik, lühike ja kerge ning hüples kui pähklikooreke lainete lükatult rannakividele. Paadis istus tüse jässakas mees, soni peas, pruuni ülikonna püksisääred põlvini üles keeratud. Kui mees paadi kaldale tõmbab, võib igaüks selle päralaualt lugeda silti „Juljus – Pärnu“.
Seotud lood
“Tänapäeval on kalapüügist teatud mõttes spordiala saanud. Aga tookord me ei teadnud ega tulnud selle pealegi, et kalapüük võiks sport olla,” meenutas kunstnik Ants Viidalepp. Tema mälestused Kuma raadiole pani aastate eest kirja Tiiu Saarist.
Põnev lugu sellest, kuidas sõjajärgsel ajal Austraalias haisid püüti
Wilf Pumpa seisis paljajalu kalasadama roigastest ehitatud kail, üks jalg sellele toetumas, teine laisalt õõtsuva Sea Roveri dekil. Ta suu oli muigel, kui ta mind tolmuse kohvriga oma kuuemeetrisesse kalapaati juhatas. See alus sai minu elupaigaks järgnenud püügihooaja kestel.
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jagab madrusest isa Reinu päevikutest nopitud mäletusi.
Kuidas käis elu aastakümneid tagasi Eesti Kalatööstuse kaugpüügilaevadel? Randel Kreitsberg jätkab madrusest isa Reinu päevikutest nopitud mäletuste jagamist.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele