Kevadine turvapüük lendõngega on puhas lustimine
Turb on kala, mida meie kalamehed püüavad valdavalt käsiõnge, tonka ja spinninguga. Ent asjaolu, et varasuvel hakkab turb aktiivselt toituma ka vee pinnakihtidest ja pinnalt ning konksu otsa jäänuna avaldab püüdjale visa ja jõulist vastupanu, teeb turvast põneva püügiobjekti ka lendõngitsejatele. Kalastaja uuris, mida on lendõngitsejale turvapüügi mõistes pakkuda Lõuna-Eesti jõgedel.
Kui palju Eestis lendõngega üldse turba püütakse? Siin-seal ikka püütakse, aga leviva info ja fotomaterjali põhjal võib järeldada, et väga massiline see tegevus ei ole – või siis lihtsalt ei räägita. Tavaliselt keskenduvad lendõngitsejad esmalt ikka forellile, vikerforellile, haugile jt kaladele, kes kulinaarses mõttes rohkem väärt on. Turb ei ole maitsev söögikala ja küllap on see üks põhjuseid, miks teda lendõngega palju ei püüta. Ehkki võiks.
Seotud lood
See lendõngeputukas on kohalikust materjalist ning kodumaal välja mõeldud.
Üsna tihti võib kuulda ja lugeda, kuidas vanasti oli kõik parem – kala oli rohkem, muru rohelisem ja üldse näis elu kuidagi ilusam. Et tänapäeval pole kala enam ollagi, kalamehed ei oska käituda ja üldse on kõik üks suur hädaorg. Järgnevalt mõned mõtted ja arvamused sel teemal, läbi isiklike kogemuste ja pea nelja aastakümne. Umbes poole sellest olen püüdnud forelli spinninguga ja teise poole – kuni tänaseni – lendõngega.
Muddlerid on efektiivsed ning maailmas väga tuntud ja hinnatud söödad, mis pakuvad lendõngitsejale nii püügil kui sidumisel tohutuid võimalusi. Meie ridvavibutajad jagunevad muddlerite osas kahte leeri – ühed kehitavad õlgu ja peavad neid üsna mõttetuteks putukateks, teised aga püüavad ja on tulemustega rahul. Vast julgustab järgnev lugu nendega püüki proovima.
Lendõngepüügil kasutatakse tohutul hulgal nii kuival maal liikuvate kui õhus lendavate putukate ning nende vees elavate vastsete imitatsioone. Enamuse püügiajast saavadki just seda tüüpi söödad. Vee all leidub aga veel üks eraldiseisev grupp tegelasi, kellele tähelepanu pöörata ja keda ei tasu alahinnata. Need on ussikesed ja kaanid, kelle vastu kalad pole sugugi ükskõiksed.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele