Kalapüük boilidega: müüdid ja tegelikkus
Boilid konksusöödana on levinud peamiselt karbipüüdjate seas, kuid vahel kasutavad neid ka nt topsiõngega kalastajad. Välja töötatud möödunud sajandi 1970ndatel inglaste poolt, on tegemist efektiivse ja omanäolise konksusöödaga. Söödatootjate ja ka kalastajate seas on boilide kohta liikvel palju erinevaid müüte, mida ei saa üks-üheselt võtta. Alljärgnevalt vaatleme neist mõningaid.
Boilidega saab ainult suurt kala. Mõiste „suur kala“ on muidugi erinevate inimeste jaoks erinev – mõne ridvamehe jaoks on suur juba paarikilone kala, teise jaoks aga tähendab 5-kilone pontsakas karp üksnes kalapojukest. Püügisessioonide käigus on õnnestunud tabada mitmeid alla kiloseid kalu, kes on suutnud endale 20 mm-se boili üleni suhu ahmida – kalade suu võib vajaduse korral väga suureks venida. Kuna boili kui atraktiivse sööda vastu tunneb huvi ka nn prügikala, kes on tavaliselt julgem ja jõuab püügiplatsile esimesena, siis ei ole tal niivõrd lihtne suurema söödaga hakkama saada ja tänu sellele muidugi teatav selektsioon toimub. Sööta togides annavad väikesed kalad aga karbipüügil kasutatavatele elektroonilistele signalisaatoritele nii mõnegi valehäire.
Seotud lood
Meetri kaugusel õngekorgist kerkib veepinnale hulk pisikesi mulle. Kümme sekundit hiljem tõuseb peegelsileda järvekese pinnale veel üks mullikeste kogum. Nüüd on need vaid paarikümne sentimeetri kaugusel sinu korgist. Hetke pärast hakkab ujuk pisitasa vasakule liikuma. Jääb siis seisma, tõuseb õige pisut ülespoole ning väriseb jupike aega. Ja vajub siis vaikselt, otsekui aegluubis, vee alla.
Püük match-õnge ja waggler-tüüpi ujukiga ei ole Eestis kuigi laialt levinud, ehkki seda harrastavaid kalamehi tuleb iga aastaga juurde. Tegemist on väga atraktiivse ja huvitava õngitsemisdistsipliiniga, mis võimaldab seisvas vees püüda päris kaugelt. Püügiviis on väga populaarne ja laialt levinud Lääne- Euroopas, eriti Inglismaal, ning ehkki mõeldud eeskätt suuremate kalade (latikas, linask, karp) püügiks, annab sellega edukalt tabada ka särge.
Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.
Ülipõhjalik lugu peibutussöötade valikust ja segamise põhimõtetest. Lisatud retseptid!
Oskuslik peibutussöötmine on õngitsemise üks alustalasid. Õigesti valitud ja ettevalmistatud peibutussööt võib korda saata imesid ja vastupidi – ebaõnnestunud valikud teha püügile korraliku karuteene. Alljärgnevas loos vaatlemegi, milliste kriteeriumite järgi erineva temperatuuriga vees peibutussööta valida, kuidas seda segada, milliseid lisaaineid kasutada jne.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele