Kotikala mõõt suuremaks!
Suvisel ja sügisesel Peipsil, Lämmijärvel või ka suursaarte sadamates on ahvena kättesaamine enamasti üsna lihtne – kes vähegi sobiva landi vette suudab visata, see naljalt kalata ei jää. Ahven on parves ning ründab lanti isukalt. Ilmselt on aga enamik kalamehi – eriti just neid, kes triibusid tillukeste jigide või Peipsi rakendusega (n-ö tuttidega) üritavad tabada –, puutunud kokku olukorraga, kus ahvenat on all väga palju ning kala tuleb otsa juba rakenduse vajumise pealt, mõõt on aga paraku selline, mis tuleb ühest pardast sisse ja rändab sama kiiresti teisest jälle välja. Hilissuvisel Peipsil, Lämmijärvel või ka suursaarte sadamates on niisugune asi väga tavaline – tegevust on palju, aga kotti jõuab vähe ning lõpuks muutub see ridvaga vehkimine tüütuks. Mida sellises olukorras teha, et tabatava kala mõõt suuremaks saada? Kuidas selekteerida ahvenaparve seast välja suuremad isendid?
Seotud lood
Keskmistes ja isegi väikestes jõgedes võib enne sügava talve saabumist olla vägagi ilusaid ahvenaid. Kus täpselt nad end peidavad?
Juba mõnda aega rääkisid tuttavad kalamehed, kuidas sügisel Võhandult microjigiga ilusaid ahvenaid saadakse. Novembri keskel ei jaksanud ma neid jutte enam kuulata ning otsustasin asja kontrollida. Tulemus ületas kõiki ootuseid.
Traditsiooniliste ja taskukohase hinnaga tinast jigipeade kõrval pakuvad kalastustarvete kauplused aina enam volframist analooge, mis on kordades kallimad. Kas kõrgem hind on maksmist väärt?
Ülikerge UL-varustus võimaldab täiel rinnal nautida ka väiksemate kalade püüdmist. Sellise komplektiga on väga mõnus väsitada isegi ahvenat, väiksemat turba või säinast, jõeforellist ja haugist rääkimata!
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele